Venemaa ulatuslik hääletustulemuste võltsimine

Vene Esquire avaldas hiljuti huvitava loo Venemaal valimistulemuste võltsimisest. Füüsik Sergey Shpilkin ja Ameerika politoloog Alberto Simpser selgitavad, kuidas statistika abil saab tuvastada valmistulemuste võltimisi ja miks võltimised toimuvad just Venemaal, Zimbabwes ja Jeemenis.

Uurimiste käigus selgitas Shpilkin, et on nn. standartsed valimiskõverad, mis näitavad valimisjaoskondade arvu ja hääletusaktiivsuse korrelatsiooni. Lihtsustatult öeldes, kui on arvestatavas koguses valimisjaoskondi, kus on aktiivsus 70% ja rohkem, on tõenäosus, et hääli on võltsitud ehk hääletamas on käinud ja õige kandidaadi poolt hääletanud rohkem kui tegelikult.

Võrreldes erinevate maade hääletusstatistikat, leidis Shpilkin, et kõigi maade hääletuskõverad käituvad sama moodi ehk on suur arv jaoskondi, kus on keskmine hääletamisaktiivsus ja sealt toimub järsk langus (pilt 1). 

Kui aga langust ei toimu vaid peale nö. tegelikku keskmist jääb „saba venima“, on suur tõenäosus, et tegemist on kunstliku tulemusega. Nii võib näiteks näha, et Venemaa 2008. valmistulemustel oli keskmine valmisaktiivsus 60% ringis, kuid sealt ei toimunud langust, vaid kujunes kardiogramm, mis Shpilkini meelest tähendab, et valimisjaoskondadele olid püstitatud eesmärgid, viia aktiivsus (ja õige kandidaadi poolt hääletamine) kenadele ümmargustele arvudele nagu 70%, 75%, 80% jne. Väga suur arv valimisjaoskondi teatas ka 100% osalemisest, mida võib tavalises olukorras lausa hälbeks pidada (pilt 2).

Nii võib vaadates Venemaa valmistulemusi Chicago ülikooli politoloogi Alberto Simpseri arvates järeldada, et nii Venemaa presidendivalmistel kui ka Duuma valmistel pandi toime hulgaliselt võltsimisi sobiva kandidaadi Vladimir Putini, Dmitri Medvedevi ja Ühtse Venemaa kasuks. (pilt 3).

Vastavalt Simpseri arvamusele on Venemaal oluline, mitte ainult, et kandidaat võidaks, vaid et ta võidaks ülekaaluka häälteenamusega. See näitab mitte ainult edukust vaid absoluutset võimu. Nii võitis 2004a. presidendivalimistel kandidaat Vladimir Putin lausa 49 miljoni häälega järgmis 9 miljoni hääle vastu. Võltsimiste protsenti peetakse aga neil hääletustel enneolematult kõrgeks – 10 miljoni hääleni küündivaks.
Allikas: http://esquire.ru/elections

Kuigi Venemaal ei oleks ka võltsimata jätmine üldtulemusi muutnud, on siiski vahe märgatav. Ka seekordsetel valimistel kahtlustab opositsiooni üks juhtidest Boris Nemtsov ulatuslikku võltsimist ja soovitab täna toimuvatel Duma valimistel rikkuda hääletussedeleid ehk märkida kõik kandidaadid.