Persoon: Mihhail Prohhorov

 Kui Vene oligarh Mihhail Prohhorov teatas, et asub uue opositsioonipartei Õiglane Üritus (Pravoje Delo) etteotsa, hingasid osad kergendatult. Lõpuks on valitsevale erakonnale vastukaal olemas. Ainus, mis mina antud uudisest välja lugesin oli, et valimised on lähenemas ja loodud on ka kontrolli all olev opositisoon. Nagu ütles president Dmitri Medvedev, riigis peab ju kaks parteid olema.

Millest siis selline skeptilisus? Vastust võib otsida nii minevikust kui ka olevikust. Kremli minevik on näidanud, et näilise opositsiooni loomine näiteks Vladimir Zhirinovzki kaasabil, et laiendada kontrolli alla tulevaid hääli, ei ole midagi uut. Oligarhide minevikust on ühelt poolt näide Mihhail Hodorkovskist ja samas teisest poolusest 

Mihhail Prohhorovi äripartnerist Vladimir Potaninist. Üks on pikemat aega vangis, teine kingib peaministrile tänavaid ja kirikutele ikoone ja on ...seal kus tahab.

Mihhail Prohhorov on Venemaa kolmandaks rikkaim mees ning Forbes hindab tema varandust 17 miljardile dollarile. Erilise mässajana ta siiani silma torganud ei ole, kui välja jätta tema peolembus ja ajalooline sündmus Courcheveli suusakuurortist, kus Prohhorovi peeti 4 päeva kinni kahtlusega prostitutsiooniäris osalemises. Politsei nimelt kahtlustas, et Prohhorov tõi kohale hulga modelle oma rikastele ärimeestest sõpradele (kuigi selle kahtlusega võiks kinni panna olulise osa Vene ärieliidist ja rohkem kui neljaks päevaks) New Jersey korvpallimeeskonna ost ei olnud just suurem skandaal aga tagasi minevikku.

Mihhail Prohhorov sündis 1965. aastal Moskvas spordikomitee juhi ja Moskva masinaehituse instituudi  kateedrijuhataja pojana. 1988 astus Prohhorov komparteisse ja aasta hiljem lõpetas cum laude Moskva finantsinstituudi rahvusvaheliste majandussuhete eriala. Järgnevatel aastatel juhtis Prohhorov mitut finantsorganisatsiooni ning erastamislainel moodustas tandemi vanema ja endast paremate suhetega Vladimir Potaniniga –esimesest eshelonist pea ainsa oligarhiga, kes ei suutnudki valitsusega tülli minna. Koos asutati ONEKSIM pank ning erastamiskonkurssides õnnestus saada osalus maailma ühes suurimas terasetootjas ning investeerimisfondide hilisemas lemmikus Norilsk Nikkelis. Peale lahkuminekut partnerist Potaninist jäi Prohhorovile osalus paljudes ettevõtetes k.a. „Russkij Aluminium“, „Poljus Zoloto“, energiakompaniis „Kvadra“, juhtivas investeerimisfirmas Reneissance Capital, elektriautotootjas E-Mobilis ja meediagrupis RBK. 204-sentimeetrine Prohhoriv on nii Vene Biatloni Liidu juht kui ka korvpalliklubi New Yersey omanik.

Huvitavatest faktidest nii palju, et 2009a. võttis Prohhorov ennast arvelt maha Moskva elanike registrist ja registreeris end kodukülas Erudas Krasnojari maakonnas. Kuna samasse perioodi langeb ka tema 50% aktsiate müük partnerile Potaninile, sai koduküla eelarve ligi 600 miljoni dollari võrra täiendust.

Minevikust  tuleviku tulles on detsembris Venemaal oodata parlamendivalimisi ja märtsis presidendivalimisi. Hiljuti valiti oligarh liberaalse erakonna Õiglane Üritus juhiks ja oligarh lubas koheselt esitada väljakutse peaminister Putinile. Putinile sellepärast, et peaminister on ka juhiva erakonna Ühtne Venemaa juht. Valimisteks on Prohhorov lubanud kulutada nii oma kui ärimeestest partnerite raha ehk mis on parem opositsioonist, kes finantseerib ennast ise, toetades vajadusel sinu missiooni.

Nagu ma omal ajal arvasin, et Hodorkovskit ei pandud mitte sellepärast vangi, et ta oleks osutanud reaalset poliitilist ohtu presenidendile (rahvast ei valiks oligarhi presidendiks), nii ei usu ma ka, et praegune oligarh esitab reaalset ohtu presidendile või peaministrile (tegemist on peaministri kontrollitud ja lubatud olukorraga).

Kokkuvõtlikult, ma arvan, et on loodud uus opositsioonipartei, mis peaks petma ära need, kes tahavad uskuda vabadusse ja illusioonidesse Venemaal. Kes ei usu illusioonidesse, võiks seda pigem tõlgendada kui Kremli soovimatust kontrolli käest lasta tulevastel valitsemistel. Rahvas näitab üles rahutust, järelikult tuleb anda valikuid. Kontrollitud valikuid, kuigi ma loodan, et eksin.

Videos paroodia Prohhorovile ja tema E-mobiilile:

Samuti , oh üllatust, peaminister Putin "opositsionääri" Prohhorovi E-mobiilis.

Peaministri uus ihufotograaf

Itaalia peaministri Silvio Berlusconi komme ümbritseda ennast ilusate naistega ei tohiks tulla kellegile üllatusena. Ütle mulle, kes on su sõbrad ja ma ei imesta, kui teatud kombed nakkavad. Viimased nädalad on tõmmanud tähelepanu isegi Eesti Ekspressi külgedele sattunud Vene peaministri Vladimir Putini ihufotograaf 25-aastane Jana Lapikova.

Miss Moskva finalist, pesumodell ja majandusteaduskonna lõpetaja  Jana Lapikova on täiendanud Kremli ametlike fotograafide read, tööülesannetega jäädvustada eelkõige peaministrit ning tema tegemisi. Nagu selgitab peaministri pressisekretär, ei suudetud sobuvat kandidaati kaua aega leida kuna “sobilikke kandidaate ei rahuldanud palk, mis on palju madalam kui rahvusvahelistes agentuurides“.

Praeguseks aga soovibki RIA Novosti töökogemusega Jana saavutada tunnustust just fotograafina. 

Nagu kommenteeris ka peaministri pressisekretär „me ei palka fotograafe lähtudes soost. 

Tegemist on tõesti hea asjatundjaga ja tema modelliminevik ei puutu meisse. Igaljuhul ei ole ju tegemist kuriteoga“.

Tõesti, tegemist ei ole kuriteoga, selles ei olegi keegi kahtlustanud, aga... Kas tervitada saab? Tervitaksin härra Tallinna linnapead.

PS. Härra presidendi ihufotograafiks sai Izvestias Kremli fotograafina töötanud Ekaterina Shtukina.

Parimad nõukogude ja tsaariaja reklaamid

Väike ülevaade helgematest hetketest, tsaariaja ja NSV Liidu reklaaminduses. Kui tsaariajal olid reklaamid rohkem kunstilised ja suunatud kesk- ja kõrgemale klassile, siis nõukogude reklaamid olid suunatud masstarbijale, kandes enamjagu lihtsat sõnumit tüüpi "ostke, tarbige, kõik ostavad, kes muu kui ..." jne.

Domineerisid eelkõige sigarettide ja toiduainete reklaamid.

Parimad vene reklaamid I

Väike väljavõte erinevatel konkurssidel ja hääletustel parimaks peetud Vene reklaamidest.







1. Belka
Venelased joovad. Palju. 15-aasta jooksul on keskmine viinatarbimine olnud 15 liitrit puhast alkoholi aastas. Venemaal on 2 miljonit ametlikku alkohoolikut amas kui on 117 ametlikku vaba päeva aastas, mis kõik on ettekäänded joomiseks. Valitsuse poolt tellitud reklaami eesmärgiks oli teadvustada joomise tõsidus ilma klassikalise meditsiinistatistikata, keskendudes vaid ühele aspektile - delirium tremens (võõrutusseisund) ehk vene keeles "belka". Reklaamis näitab belka võõrutusnähtude all kannatava inimese sümptomeid. Video sai äärmiselt populaarseks - kogudes juba esimeste päevadega üle 3 miljoni vaatamise ja saades kajastust üle 200  uudisteväljaandes (k.a. BBC, Euronews)...Aga kes on kudjaplikud, seda ei tea siiani keegi.



2. Lehvita emale

90ndatel riigi tellitud väga populaarne sotsiaalreklaam sõnumiga "pööra lähedasele tähelepanu", et üle elada "hullud 90ndad".


3. Bank Imperial

Legendaarne 5 aastat kestnud 18-osaline reklaamikampaania, mis oli eetris 1992-1997. Üks reklaami autoritest on esimesi legendaarseid copy-writereid ja nüüdseid rezhissööre Timur Bekmambetov (kultusfilm Nochnoi Dozor, Wanted). Reklaamid said lugematus koguses rahvusvahelisi auhindu.

4. MTS

2006a. tehtud reklaamiseeria Vene operaatori MTSi reklaami uuele kõnekaardile, kus Vadik otsib tänaval sõpru.



5. ZAZ-1102

Venemaa võttis 1989.a. antud reklaamiga esimest korda osa Cannesi reklaamifestivalist ja sai Pronkslõvi parima tarbijareklaami kategoorias.



6. Kõige igavam pank

Siiani Venemaa reklaamidele omistatud kõige kõrgema auhinna sai 1996.a. RIKK pank (Hõbelõvi Cannesis).  Kuldlõvi sellel aastal välja ei antud ja Pronkslõvi sai sama panga teine reklaam.



7. Moja Semja

Venemaal 2010.a. tõeliselt populaarseks ja lööklauseteks muutunud reklaamide seriaal mahlale "Moja Semja".



8. Ventilaatoritehas

Üks esimesi näiteks 1990ndate reklaamidest, mis kohe ka levis massidesse ja mõned lööklaused on kasutusel veel siiani. Ka tehas on alles ja tegutseb siiani.



9. MMM
Üks Venemaa läbi aegade edukamaid kampaaniaid. Tehtud ilma eelarveta, alguses ilma nägemuseta, ilma..millegita. Ja ometigi Venemaa suurim püramiidskeem, mille edu tagatiseks paljud pidasid just rahvalähedaseid reklaame.



10. Belka II

Venemaa agentuuri BBDO Snickersile tehtud reklaam sai hulganisti rahvusvahelisi auhindasid k.a. festivalidel  Golden Hammer 2009, Ad Stars 2009 jt.

Uus Venemaa eliit - ametnike pojad

Mulle meeldis väga laupäeval Õhtulehest loetud Lauri Vahtre kolumn, kus autor tundis, et käes on põlvkonna ja ajastu vahetus - uus põlvkond ei mõista enam Stirlitzi nalju ja ei nuta enam nähes sini-must-valget lippu. Võib öelda, et ka Venemaal on uus põlvkond ja ajastu sündinud ja selle all ei mõtle ma mitte põlvkonda, kes arvab, et Aljosha on laulja Aleksei Vorobjov, vaid põlvkonda, kes küll teab Aljosha lugu, kuid suhtub sellesse hoopis teist moodi. Peale on kasvamas uus vene eliit - ametnike lapsed.

Eelmisel nädalal määrati asepeaministri ja Putini kauaaegse usaldusaluse Sergei Ivanovi 31-aastane poeg (pildil) Gazprombanki direktorite nõukogusse, täiendades juba pikka uute noorte tippametnike peredest pärit järelkasvude rida. Sergei Ivanov noorem on kogu oma karjääri sisustanud riigiettevõtetes k.a. Gazpromis ja aprillist on ta ka osaliselt riigile kuuluva kindlustusfirma Sogaz juhatuses. Ettevõtte juhtkonna vahetus tuli üllatusena nii ekspertidele kui osadele osanikele, aga tore ju, et on andekaid noori. Ja Gazprombankil omakorda on varasid - pangal on kolmandaks suurim bilansimaht pankade pingereas.

Varem pidi noor Ivanov minema Rosselhozbanki juhatusse, kuid kuna antud panka juhib praeguse julgeoleku nõukogu ja FSB endise juhi Nikolai Patrushevi poeg (pildil), tundus kaks ametniku poega ühes pangas ilmselge liialdusena. 

Peterburi linnapea Valentina Matvienko poeg Sergei oli aastaid Peterburi Panga asepresident (sama pank, mille nõukogus on Indrek Neivelt) ning on nüüd riikliku VTB Developmend juht. Meenutaks, et Sergei Matvienko oli ka see, kes ostis koos paari teise osanikuga Tallinna lähedal Pirita jões saare, lubades sellest ehitada "Eesti Rubljovka" ehk rikkurite rajooni. Saare müüs ta sama zhestikalt protestina peale Pronksöö sündmusi.

FSB juhi Aleksander Bortnikovi poeg Denis Bortnikov juhib riikliku VTB panga haru VTB Severo-Zapad.

Riikliku Vneshekonbanki aseesimees on aga sisejulgeoleku juhi Mihail Fradkovi alla 30-aastane poeg Petr Fradkov. 

...Ja siis on veel seltskond, kes saab aru, et poliitiku poeg, see on ka PR väärtus. 2005. aastal sai 25-aastane Boriss Jeltsini lapselaps Boriss Jeltsin noorem Midland F1 vormelimeesoknna turundusjuhiks. Ettevõtte olid just ostnud ukraina miljardärid. Aasta hiljem müüdi Midland Spyker Carsile 107 miljoni dollari eest. Oli see nii või mitte, aga ettevõtte varasemad omanikud arvasid, et Jeltsini pojapoeg lisas ettevõttele tuntust ja turundusväärtust.

Kui küünikud ütlevad, et 50 perekonda valitsevad Venemaad (3 korda väiksemas Ukrainas nimetatakse samasugust numbrit), siis oodakem veel vähemalt paari ametikoha täitumist. Samas on antud peresidemete ja pereäride etapp läbi käidud paljudes arenevates maades ja ei ole iseenesest ju mingi ajalooline pretsedent. Kuigi vastavalt McKinsey uuringule suudab vaid 5% ettevõtetest säilitada kolmanda põlvkonna juhtimisel oma esimese põlvkonna turuväärtuse.

Hinnangud on erinevad, kas uustulnudkatest on rohkem kasu või kahju ettevõtetele. Võttes arvesse, et tegemist on  riigiettevõtetega, on ettevõtted niigi kantud poliitilistest tuultest. Samas aga sidemed on need, mis tõid järelkasvu juhatustesse ja sidemed on ka need, mis võivad tuua antud ettevõtele edaspidigi edu riigihangetel ja ilmselt ka erasektori lepingutes. Nüüd on ju ettevõtetel ka personaalne nägu - sa tead päris hästi, kes on su äripartner "see on see Vladimir Vladimirovichi asetäitja poeg". Küll aga on poeg ka isa visiitkaart, temaga seotud võimalikud skandaalid mõjutavad ka isa käekäiku ja sellepärast ei kiirusta mitte kõik valima pojapoliitika teed. Need aga kes riskivad, garanteerivad oma järelkasvule juriidiliselt korrekste korraliku sissetuleku ja karjääri.

Tulles Nõukogude Liidu pärandist võib antud põlvkonda koos oligarhide lastega pidada esimeseks teadliku viimase elu juba vabal Venemaal kasvanud, välismaa või kohalikes tippkõrgkoolides hariduse saanud, intelligentseks aga mugavusega harjunud põlvkonnaks. Selline see on, uue Venemaa kõrgklassi nägu.

Boriss Jeltsin - poolt ja vastu

12. juunil tähistas Venemaa esimese presidendi valimiste 20ndat aastapäeva – 12.6.1991 valiti Venemaa esimeseks presidendiks 57% toetusega Boriss Jeltsin. Või mis ta nüüd tähistas –esimesse presidenti Boris Jeltsinisse suhtutakse siiani kaheselt – kellele ta on vabaduse ja demokraatia kandja, kellele paheline sotsialistliku unistuse lõhkuja ja riigi paljaksröövimise soodustaja. Viimased on muuseas need, kes leiavad, et Lukashenko on „tõeline peremees“, Stalin oli suurriigi (derzhava) hinge kandja ja Berlusconi on „ka päris okei“.  Levada keskuse küsitluste andmetel usub siiani 59% venelastest, et 12. juunil 1991 alanud Jelstini 9-aastane valitsemisperiood tegi rohkem kahju kui kasu. Vaid 17% suhtuvad Jeltsinisse positiivselt (samas on näidanud erinevad uuringud, et massi ja intellektuaalide arvamus kipub tihti erinema ja intellektuaalide kahjuks), kuigi toetajate protsent järjest suureneb ajas.

Nii või naa, ajalugu toimus. Jättis jälje ja kujundas Venemaa selliseks nagu ta on täna, võib natuke lineaarselt öelda. Ei oleks olnud Jeltsinit, ei oleks Putinit (vabaturumajandus ja erastamised oleks paratamatus Jeltsiniga või ilma). Ei oleks Putinit, ei oleks eilset ja tänast poliitikat, ei oleks Putinit, ei oleks Medvedevit. Ja kui ei oleks Medvedevit oleks...Putin edasi?  Ringev muie Venemaal järgmiste presidendivalmiste kohta aastal 2012 –

„Härra president,“ küsib ajakirjanik Medvedevilt, „Kas te siiski kavatsete kandideerida presidendiks 2012. aastal?“

„Ma ei tea,“ kehitab Medvedev õlgu, „mulle ei ole veel öeldud.“

Aga tagasi kõige esimese presidendi Boriss Jeltsini juurde. 20-aastat võimuletulekust tähtpäevaks lühike bilanss talle esitatud etteheidetest ja kiitusest.

Etteheited:

-           Põhjustas Nõukogude Liidu lõpu (pikk ja lootusetu vaidlus, kas muna sai olla ilma kanata, ehk mis on Mihail Gorbatshovi teene ja mis Boriss Jeltsini. Tahaksin siinkonas meenutada, et Gorbatshov ei proovinud siiski Nõukogude Liitu kui sellist lammutada, äkki teinepäev teen ülevaate tema raamatust «Coюс Можно было спасти».)

-           Korraldas tulistamissessiooni Rada hoone vastu 1993a.

-          Soodustas omasid ja müüs riigivara alla omaväärtuse. Erastamiskonkursside võitjad olid tihti Jeltsini ringile lähedased oligarhid, needsamad, kes korraldasid ka tema tagasivalimise 1996. aasta juulis, kui pool aastat enne tagasivalimisi oli tema toetuse osakaal vaid vähe üle 3%. Samas, ajalugu on triibuline ja meenutaks, et kui ei oleks tagasi valitud Jeltsinit oleks saanud presidendiks kommunistide liider Gennadi Zjuganov ja tõenäoliselt nagu praegu Londonis paguluses olev oligarh Boriss Berezovki ütles, oleks värsked suurettevõtete omanikud „poodud laternapostide otsa“. Samas on vaieldav, kui alla turuväärtuse tehingud tegelikult toimusid ja rohkem võitsid pigem vanad tehasedirektorid mitte selle aja uued noored tulevased oligarhid (täpsemalt: http://minuvenemaa.blogspot.com/2010/07/uhe-riigi-arastamise-lugu.html).

-           Alustas Tshetseenia sõda

-          Nõrgestas riiki, võimaldades kuberneride otsevalimised (mis on nüüdseks ajalugu)

Plussid:

-          Taastas parlemendi ehk Duma ja vabad valimised

-          Peale 76-aastast vaheaega taastas vana sümboolika – kahepealise kotka trikolooriga

-          Tõi Venemaa ja Euroopa üksteisele lähemale – Venemaa sai G8 ja Euroopa Nõukogu liikmeks

-          Ei piiranud sõnavabadust

-          Võimaldas mitmepartei süsteemi

-          Lõi aluse vabaturumajandusele ja paljuski siiani kehtivale seadusandlusele

-          Andis suurema vabaduse regioonidele, seal hulgas finantsvabaduse (mis on nüüdseks ajalugu). Riigi ühiskassasse kanti 40% ja regiooni ja 60% said regioonid, samas kui nüüd kantakse riigikassasse 85%.

-          Viis läbi eluaseme omandireformi ehk õiguse eraomandile

Pildil Boriss Jeltsin ja Mihhail Hodorkovski