29 August, 2010

Hoidke Venemaad

„Hoidke Venemaad,“ nii olevat esimene Venemaa president Boriss Jeltsin öelnud oma mantlipärijale Vladimir Putinile ametijärge üle andes. Nii vähemalt väidab Putin Boriss Jeltsini eluloo eessõnas.

Nädal aega tagasi ilmus raamatusarjas „Tuntud inimeste elulood“ umbes tuhande kolmesajas raamat ja seekord esimesest Venemaa presidendist Boriss Jeltsinist. Raamatusari ilmub iseenesest juba 1890. aastast ning sarja kogu tiraazh on üle 100 miljoni raamatu. Ajakirjanik Boriss Minajevi sulest ilmunud Jeltsini elulugu on presidendist kirjutatud raamatutest juba teab mitmes. Ka Eesti keeles on ilmunud näiteks „Pihtimus etteantud teemal“ ja „Kesköised päevikud“, mille autorluse võtab endale Jeltsin ise. Mis seal salata, kirjutab president hästi. Südamest, näidates üles tundlikkust, empaatiat ja kainet mõistust. Tegelikkuses kirjutab hästi hoopis presidendi hilisem administratsiooni ülem ja tütre Tatjana abikaasa ajakirjanik Valentin Jumashev. Mis ei välista iseenesest muidugi ka presidendi südamlikkust.

Esimese raamatu „Pihtimused etteantud teemal“ olevat noor ajakirjanik Jumashev kirjutanud presidendi dikteerimise järgi vaid kahe nädalaga. „Demokraatlikud reformid on künkalik tee, kus on okkaid rohkem kui roose. Ma sain sellest suurepäraselt aru, kuid leidsin piisavalt jõudu, et käia seda teed. Kirjutasid üles,“ küsis Jeltsin noorelt rebitud teksadega ajakirjanikult. Noor ajakirjanik Jumashev olevat sel ajal nimelt olnud nii vaene, et kuulujuttude järgi olevat Aleksandr Solzhenitsõn ise andnud talle kasuka, et „vaeseke ei külmetaks“.

1990a. ilmunud raamatu „Pihtimus etteantud teemal“ eesti keelse raamatu eessõnas seisab: „Ma toetan Eesti iseseisvust. Usun, et suveräänsest Venemaast ja iseseisvast Eestist saavad head naabrid ja usaldusväärsed koostööpartnerid. Oma raamatu honorari jätan ma Eestisse. Aidaku see veidigi Eesti laste- ja invaliididekodusid“. - Boriss Jeltsin 16. oktoobril 1990.

Järeldused võib igaüks ise teha. Järgmist honorari ei jätnud Jeltsin Eestisse ja sellest puhkes tõeline raamatuafäär, mis aitas „paigast kangutada“ rahandusministrist noore reformisti Anatoli Chubaisi, keda süüdistati „raamatu honorari“ nime all 90 000 dollari suuruses altkäemaksus. Aga see oli juba hiljem, kui Jumashev kirjutas presidendi memuaaride raamatu „Presidendi märkmed“ aastal 1994. „Oleks pidanud Valjaga kokku leppima,“ kommenteerib teisele ärimehele positiivse aura ostnud Peter Aven, „ta oleks sind vähemalt raamatud maininud“.

Mõlemate raamatute sponsorite hulka kuulusidki nii sellel ajal „Kremli kassiiri“ kuulsuse võitnud Roman Abramovich kui ka Boriss Berezovski ja nii sai noorest ajakirjanikust miljonär. Dollari miljonär. Ja hiljem sai temast Boriss Jeltsini tütre Tatjana abikaasa ja omakorda Jumashevi tütrest esimesest abielust oligarhi Oleg Deripaska abikaasa.

Selle raamatuga aga on kõik lihtsam. Uus raamat Jeltsinist ei ole ei tema kirjutatud ega tema mäletsustel põhinev. See on lihtsalt raamat temast, millele eelmine president on kirjutanud eessõna. „Hoidke Venemaad“ olevat Jeltsin öelnud uue presidendi Vladimir Putini ametisse pühitsemisel. Eestit ta ei maininud. Ja kes teab, kas tegelikult Venemaadki, aga kõlab ju hästi.

24 August, 2010

Formula 1, Kreml Grand Prix

Aasta siis oli 1980 kui Leonid Brezhnev kohtus Vormel 1 isa Bernie Ecclestonega, kes pakkus välja ligi 20 varianti NSV Liitu Vormel 1 ringraja ehitamiseks. Neist kõige alternatiivsem mõte oli ringrada ümber Kremli... Nüüd aga, ligi 30. aastat hiljem, teenis oma esimesed punktid F1 karikasarjas venelane Vitali Petrov.

Kui üldse, siis just praegu on õige aeg hakata ka Venemaal promoma F1 kaubamärki. Meenutades ajalugu, ei ole praeguse noore vormelipiloodi Petrovi sisenemine Vormelisse just venelaste esimene kokkupuude vormeliga. Aastal 2006. esines ju kodumaa ehk Vene lipu all ka ettevõtte Midland Group poolt finanteeritud Midland F1 Racing. Kui päris täpne olla, siis alguses oli Jordan Grand Prix, seejärel Midland F1 Racing (MF1 Racing), seejärel Spyker F1 ning nüüd siis Force India Formula One. Heal lapsel mitu nime ja kosilast. Igal juhul jõudis MF1 osaleda Vormeli karusellis Vene lipu all ühe aasta ja sellega venelaste kogemused Vormelis ka algasid ja lõppesid...kuni eelmise aastani.

Esimest hooaega osaleb Vormel 1 sarjas nüüd ka Vene vormelipiloot – 25. aastane Vitali Petrov. Meeskonnaks on Renault ja sponsorite logodeks on Renault ja Lada kuna prantsuse kontsern tellib ju osad komponendid just Lada ematehasest AvtoVazist. Igal juhul algas Valeri Petrovi lugu samasugusena nagu paljude Vene autosportlaste oma. 2003. aastal kolis Petrov Itaaliasse, lugedes Venemaa võimalused autospordis ammendunuteks. Mõned aastad hiljem ta katsetas ja võitis küll Lada Revolution sarja, kuid otsustas taas Itaalia kasuks, osaledes edaspidi Euronova Racing, Euroseries 3000 ja GP2 sarjades. Petrovil läks õnneks, ning tema osalemist eri sarjades toetas isa sõber, kes investeeris noormehesse ligi 20 miljonit dollarit. Just investeeringuna ta seda käsitleski – proovisid nad ju kirjaga „Russia“ sõidetavatel autodel tõmmata nii Vene riigi finantsallikate kui ka kodumaa investorite tähelepanu. Pingutused aga vilja ei kandnud ja panuseid tuli tõsta.

„Hakkasime läbi rääkima viie meeskonnaga,“ meentab Petrovi manager Oksana Kosachenko, „ja meilt küsiti ühes hooajas osalemise eest 15-60 miljonit dollarit. Kui tekkis reaalne eelarve ja vajadus, saatsime laiali kirjad kõigile suurematele Vene ettevõtetele, kuid mitte keegi ei reageerinud“.

Küsimus lahendati muidugi administratiivselt ehk kohtumisel peaminister Vladimir Putiniga, millel osales ka Avtovazi emaettevõtte Rostehnologii juht. Otsustati et finantseering „antagu“ ja „vormelit sõidetagu“. Edasine on ajalugu ja praeguseks on Viktor Petrov teeninud oma esimese poole hooajaga esimesed punktid.

„Me ei tulnud selleks, et sõita vaid üks hooaeg. Tegemist on äriga, mitte heategevusega,“ on Kosachenko kindel ajakirjas Finants. Selleks aga, et praegune heategevus muutuks äriks, oleks peale sponsoritelt saadava raha hea ka võita mõned etapid. Meeskondade 100-700 miljoni dollarine eelarve ju kaetaksegi peamsielt kahest tuluallikast – sponsorituludest ja ligi 450 miljoni dollarini ulatuvatest teleülekannetest. Näiteks kui 2009. aastal teenis hooaja võitja Brawn GP translatsioonituludest 52 miljonit dollarit, siis Williams, kes jäi kuuendale kohale, teenis 38 miljonit dollarit. Reklaamirahade näide artikli all oleval ajakirja skänil.

Üldiselt oli ajakirja Formula Money kõige kasumlikum sponsoriinvesteering Brasiilia õlletootjal Ipipava, kes sai igale dollarile 500 000 dollari suurusest investeeringust meediakajastusena 853% tootluse.

Kuigi varem on Vormel 1 sarjas vene sponsoritena nähtud Megafoni (Renault), MTSi (Sauber Petronas) , Gazpromi ja Putinkat (mõlemad Minardi), siis hetkel Vene sponsoreid peale Rosstehnologijate ei ole. Ei innusta ka see, et peale vene piloodi sisenemist karuselli on näiteks Vormelit ülekandva Rossija 2 vaadatavus kasvanud 332% võrra.

Mõned nädalad tagasi viidi aga Vene F1 eduloo (?) jätkuks Moskvas läbi Vormel 1 klassi autode demoesinemine, millega linnavalitsuse kõrged ametnikud proovisid näidata vastavatele karuselli otsustajatele ja kohale tulnud 100 000 pealtvaatajale, et Moskva on valmis oma vormelietapiks. Linna olevat juba lausa planeeritud trass, mille keskmine kiirus kurvis peaks ulatuma 220 kilomeetrini tunnis, olles nii kõige kiirem vormelirada Euroopas.

Ambitsioone võib varjutada vaid Vitali Petrovi kahtlane tulemus ja tulevik. Praeguseks on Petrov 12 peetud etapis teeninud vaid 17 punkti, positsioneerudes seega 12 kohale, ja kuuldavasti ihkavad tema kohta juba nii Kimi Räikkonen kui ka Sebastien Buemi. Loodame, et muinasjutt ei lõppe enne kui algab.

Abiks oli ajakiri Finants.

Vormeli meeskondade sponsorid 2009:




23 August, 2010

Venemaa kõige..e. Sorose halvim tehing

Kõige pikem finantskarjäär – Kõige vanema pankuri, Mihhail Zotovi, karjäär algas 1938. aastal Kasahstanis, kuhu ta määrati juhtima Gosbanki ühte kohalikku esindust. Zotov ei ole küll enam aktiivne finantssektoris, aga jälgib ikka veel finantsturgude võnkumisi.

Kõige suurem boonus tehingu eest enda kasuks – Oleg Deripaska boonus Hong Kongi börsil korraldatud Rusali IPO eest moodustas 47 miljonit dollarit. Praeguseks on ettevõtte väärtust noteerimishinnast ligi neljandiku võrra langenud.

Kõige paljulapselisem pankur – Moskva Krediidipanga juhil Roman Avdeevil on 20 last – nii omad kui lapsendatud.

Kõige kallim kaasaegne maal – USAsse emigreerunud vene kunstniku Mark Rothko maal müüdi 2007a. Sotheby’se oksjonil 72,8 miljoni dollari eest, mis teeb sellest kõige kallima hinna eest müüdud kaasaegse vene kunstniku teose. http://en.wikipedia.org/wiki/Mark_Rothko

Kõige suurem läbikukkumine filmide müügis – Kõige suurima kahjumi sai viimaste aastate jooksul Nikita Mihalkovi film „Päikesest rammestunud 2“. Kui filmi tegemiseks kulutati 55 miljonit dollarit, siis tagasi on ta praeguseks toonud vaid 7,4 miljonit dollarit. Loomulikult oli see riikliku toetuse raha. Retsensioon: http://minuvenemaa.blogspot.com/2010/05/film-poikesest-rammestunud-ii.html

Kõige kallim lahutus – Roman Abramovichi naine sai lahutusvalu kompenseerimiseks 300 miljonit dollarit, samas kui 2010. aastal hinnati Abramovichi varade väärtuseks 17 miljardit dollarit. Sellist hinnasilti ei paista kandvat isegi eelmisel kuul väidetavalt 150 miljonit dollarit maksma läinud Boris Berezovski lahutus.Samas oleks võinud Abramovichi naine ka kõigest ilma jääda kuna varade ametlikud omanikud oli Abramovichi lapsed...

Kõige rikkam Duma saadik – Venemaa miljardäride reitingu 42. kohal asuv Andrei Skoch, kes on ka õnnelik kuue lapse ja 30% mäetööstusettevõtte Metalloinvest omanik.

Venemaa kõige rikkam naine – Moskva linnapea Juri Luzhkovi abikaasa Jelena Baturina, kes omab 250 000 miljoni dollari võrra vähem kui ülalmainitud Skoch ehk 2,2 miljardit dollarit. Moskva linnapea jaoks ei ole ilmselgelt probleem, et tema ehitusettevõtte omanikust naine ka teenib temast 4000 korda rohkem...(blogi pildil Baturina).

Suurim välisost – Norilsk Nikkel omandas 2007. aastal kanada kulla, nikkeli ja vasetootja LionOre 6,5 miljardi dollari eest. Sellega kasvas Norilski osa maailma nikkelitootmises 18%lt 22%ni. Küll aga ei pooldanud tehingut Nornikkeli üks omanikke Mihhail Prohhorov, kes hääletas jalgadega, müües oma aktsiad alumiiniumikuningale Oleg Deripaskale.

Suurim välisinvestori kaotus Venemaal –Georg Soros jäi Svjazinvesti blokeerimispaketi ostul-müügil ilma 1,25 miljardist dollarist. 1997a. omandas Soros 25% telekomi ettevõtte aktsiapaketi 1,9 miljardi dollari eest. Ettevõtte erastamiseplaanid aga ei täitunud ja peale aastaid müügiüritusi õnnestus Sorosel lõpuks müüa oma osalus 2004a. 625 miljoni dollari eest Leonid Blavatnikule. Soros on hiljem nimetanud tehingut oma elu halvimaks finantstehinguks. Venemaale tehtud investeeringuid vaadates on aga teiseks halvim tehing 2008a. Renaulti poolt 25% Avtovazi aktsiate omandamine. Kui algse paketi eest maksis prantsuse kontsern 1 miljardit dollarit, siis praeguseks on selle väärtus vaid 190 miljonit dollarit.

21 August, 2010

Piinatud vene geenius Grigori Perelman

Alustuseks väike test. Sa oled kõigi aegade üks suurimaid matemaatikageeniuseid ja seda juba varajases vanuses. Sul on kolm valikut a) võtta vastu „matemaatika Nobeli“ auhind ja sellega kaasnevad 1 miljon dollarit b) minna korjama seeni ja keelata end segada c) saata kõik metsa, kolida ema juurde ja ehitada maja ümber barrikaad. Kui sa oled vene matemaatikageenius Grigori Perelman valid sa variandid b ja c.

Grigori Perelman sündis 1966. aastal Peterburis vene juutide perekonnas. Perelmani ema, samuti matemaatik, loobus juba varakult oma tööst, et arendada poja varakult ilmnenud matemaatika annet. „Ta oli algusest peale erak, kui ta tuli USAsse tööle. Tema küüned olid kummaliselt pikad ja tema toitumismenüü koosnes vaid piimast, juustust ja leivast. Kui teised olid lapsena kuulanud lastelaule, olevat Grisha kuulanud ooperit. Tema jaoks üldse ei ole muid värve kui must ja valge, hall on liiga igav,“ iseloomustas Perelmani hiljem tema kolleeg Oxfordi teadur Markus Du Sotua.

Kui 1900. aastal püstitati 23 suurimat probleemi ja väljakutset matemaatikas, ei pälvinud keegi nende lahendamisega tähelepanu. Kui aga 2000a. nimetati vaid 7 probleemist koosnev nimekiri, teatas juba kaks aastat hiljem Grigori Perelman, et on „vallutanud matemaatika Olümpose“ ehk lahendanud Poincare hüpoteesi, mis puudutab kolmedimensionaalsete vormide süvastruktuuri. Võttis aastaid, enne kui mitmed juhtivad matemaatikud kinnitasid, et tõesti, lahendus on leitud.

Kui aastal 2006 peeti Perelmani „matemaatika valdkonna Nobeli“ Field Medali auhinna vääriliseks tema panuse eest matemaatikasse ja topoloogiasse , otsustas Perelman seda mitte vastu võtta. See ei jäänud aga ainukeseks tema hüljatud auhinnaks ja laiema tuntuse saavutas ta isegi mitte sajandi jooksul lahendada proovitud Poincare hüpoteesi tõestusega vaid pigem Clay ülikooli poolt väljapandud 1 miljoni dollarise auhinna fondi Milleeniumi Auhind tagasilükkamisega. Nagu ta ise ütles, „auhinna on sama palju ära teeninud ameerika matemaatik Richard Hamilton“. Oleks ta auhinna vastu võtnud, kui see oleks jagatud kahepeale? Vaevalt, võttes arvesse, et see oli juba kolmas rahvusvaheline auhind millest ta loobus.

Praeguseks on Perelman loobunud ka oma tööst Peterburi Steklovi matemaatikainstituudis ja otsustanud pöörata selja matemaatikale, põhjendades matemaatikatika kogukonda silmakirjanikena ning valet tolereerivatena, ning elab siiani töötuna koos emaga ja õega väikeses korteris sünnilinnas Peterburis.

Samas ei ole Perelman ainuke tunnustatud auhinna võitja, kes on otsustanud oma auhinda mitte vastu võtta. Nobeli auhinna on tagasi lükanud 6 võitjat – kaks keemikut, üks meedik, kaks kirjanikku ja üks poliitik.

Kuna Hitleri aegsel Saksamaal oli välismaa auhindade vastuvõtmine keelatud, pidid auhinnast loobuma lausa 3 laureaati – keemikud Richard Kuhn, Adolf Butenandt ja keemik Gerhard Domagk. Õigemini preemiad nad küll said, kuid alles 1947. aastal. 1958a. keeldus auhinnast poeet Boris Pasternack, kuid 1989. aastal tunnistas komisjon, et tõenäoliselt oli loobumine samuti poliitiline ja auhind anti üle ta pojale. 1964.a. loobus auhinnast teine kirjanik – Jean-Paul Sartre , kes tunnistas küll esimesena, et loobub vabatahtlikult kuna „kirjanik ei pea muutma ennast institutsiooniks, isegi kui see on nii lugupeetavas vormis“. Ja lõpuks, loobus Nobeli preemiast ka 1973.aastal Le Duk Tho - Vietnami poliitik , kes jagas preemiat koos Henry Kissingeriga, põhjendades omakorda loobumist, et „kahjuks Pariisi leping siiski ei lõpetanud Vietnami sõda“ ja seega ei ole auhind põhjendatud.

Kokku on Nobeli preemia saanud 23 kandidaati ja seega on maa kõigi maade edetabelis 3 kohal peale Prantsusmaad (57 auhinna võitjat) ja Saksamaad (57).

PS. Ega matemaatik ja füüsik Igor Tamm kuidagi Eestiga seotud ei ole? http://nobelprize.org/nobel_prizes/physics/laureates/1958/tamm-bio.html

Nobeli auhinna laureaadid: http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Nobel_laureates_by_country

14 August, 2010

Päeva pilt

Nostalgiline hetk teemal "Siilike udus"..

Raamatusoovitus: Ja Putina videl!

Eile sattusin Kievi Kontraktova väljakul olevasse raamatupoodi. Või mis nüüd sattusin ja mis nüüd poodi. Tegelikult olin juba tükk aega otsinud korralikku suurt raamatupoodi Podoli piirkonnas ja tegemist ei olnud lihtsalt poega vaid minu huvivaldkonda imehästi katva väikese raamatute supermarketiga.

Nagu tavaliselt ei olnud poes esindatud mitte Dontsovad ja Marininad vaid neil oli nii arvestatav ajaloo kui ka poliitika riiul. Nüüd on mul siis 2 Ukraina kliendikaarti - lemmikkohviku ja raamatupoe (ostsin 12 raamatut oma uusvenemaa raamatukogu täienduseks).

Otsustasin hetkel koju kõndides ja lõunat süües alustada mitte süvateaduslikest vaid pigem meelelahutuslikust Andrei Kolesnikovi "Ja Putina videlist" ja ei tulnud kahetseda.

Anderi Kolesnikov on kirjastuse Kommersant poliitikaajakirjanik ning mitte nö. reaajakirjanik vaid Kremlis atesteeritud ajakirjanik ehk omab ligipääsu Kremlis toimuvale ning eelmisele president Vladimir Putinile.

"Kuule," olevat ükspäev öelnud Kolesnikovi peatoimetaja. "Kirjuta peale igapäevaste artiklite ka raamat neist aastatest, mis sa oled nö. Kremli ajakirjanik olnud".

Kolesnikov olevat vaielnud vastu, et ta on ajakirjanik mitte kirjanik.

"Kirjanik ei peagi olema, halasta ajakirjanikuna nende lugejate peale, kes ajalehte ei telli," olevat pareerinud peatoimetaja.

Tuli välja, et Kolesnikov siiski on kirjanik ja nüüdseks korduvalt auhinnatud kirjanik. Ja nüüdseks ongi tema ligi 8-Kremli-aasta mälestused koondatud kahte raamatusse "Ja Putina videl!" (esimne Putini valmisaeg) ja "Menja Putin videl!" (teine valimisaeg). Raamatud ongi pigem päevikuna kokkukirjutatud pildikese erinevatest sündmustest mitte pedantselt läbitöötatud tekst. Tegemist on ka selgelt olukorra- ja ühiskonnatundliku kirjutajaga, kellel on ligipääs kõige erinevamatesse olukordadesse. Raamat on vaimukas, irooniline, selgelt rohkem tähelepanu on pööratud olukordadele ja nende analüüsile kui akadeemilistele aruteludele. Avanevad oleks palju öeldud, aga avalduvad erinevad küljed nii president Putinist kui tema paljudest külalistest ja "sparringupartneritest".

Kuigi esimese raamatu lõpuks, või teise raamatu "Putin menja videl!" keskpaigaks ilmselt hakkab järjest loetuna võib-olla kergelt vaba ironiseerimine natuke väsitama, on tegemist selgelt vaimuka, infot omava ja analüüsiva raamatuga. Kindlasti soovitan.

Katkend sissejuhatusest:

"Ilmselt hakkavad nüüd inimesed, kes pakkusid mulle kolm aastat tagasi "Kremli poolis" töötamist rääkima, et tahtsid parimat. Hilja on ennast õigustada ja said, mida tahtsid.
Kunagi, enne Kremli ajakirjanike ridadesse asumist, proovisin ma mitte mõelda poliitikast. Milleks niisama ennast ärritada. Olin normaalne, tavaline inimene, kes ei teadnud midagi võimu nuppudest. Jah, ma olin juba kirjutanud raamatu "Näost näkku. Vestlused Vladimir Putiniga", aga võite uskuda mind, et see ei muutnud mu elu. Täpsemal öeldes, ei riivanud isegi eriti. Jah, rääkisime. Isegi päris palju ja kokkuvõttes rohkem kui ööpäeva. Ma arvan, et isegi ühegi sõbraga ei suudaks ma rääkida tervet ööpäeva praktiliselt järjest, mind suutis selleks tagant sundida vaid töine vajadus. Ma olen kindel ka, et see raamat ei jätnud mingit jälge peategelase hinde. Tema jaoks oli see samasugune töine möödapääsmatus. Kui te küsite, kas ma lugesin ise raamatu kordagi läbi, siis ei, ja ka peategelane tunnistas, et ei ole seda avanud. Miks? Sellpärast, et ilmselt me kõik saime aru, et ükskõik kui palju me ei räägiks, on Vladimir Putin minu jaoks absoluutselt suletud inimene. Jah, oli episoode, millest oleks võinud teha kaugeleulatuvaid järeldusi. Aga oleks võinud ka mitte teha. Ja teistest episoodidest oleks võinud teha teisi järeldusi.

Kui kirjastuse Kommersant peatoimetaja pakkus mulle tööd Kremli ajakirjanikuna, olin ma üsna ruttu nõus. Tundus, et ei ole eriti palju aega vaja, et orienteeruma hakata.

Möödus kolm aastat. Peaaegu iga päev nägin ma Vladimir Putinit ja mitte teleka vahendusel vaid 30-meetri kauguselt. Kas ma nägin sealt midagi, mida teised ei näinud? Nägin, loomulikult. Kuigi telekast oli ilmselt paremini näha. Kas ma mõistsin sellest ajast midagigi president Vladimir Putini kohta? Midagi ilmselt küll. Mulle tundus, et jälgides teda peaaegu igapäevaselt, asusin ma selle inimese järgi kummalist jahti pidama. Kätte saada tähendab mõista. Ja aeg-ajalt tundub, et see ongi saavutatud. Käes. Ja mul hakkab igav ja ma pettun. Aga juba järgmine hetk tundub, et ma jälle eksisin ja see tähendab, et tema põgenes ja jaht jätkub.

Teil on võimalus seda jahti jälgida. Hoiatan, tegemist ei ole kerge mängijaga. Olge kannatlikud. Ärge uskuge kõike, mida räägitakse. Palju on veealuseid karisid. Vahel ka peategelane ise põrkub nende vastu ja seda on tunda. Ta ei armasta otseseid kokkupõrkeid, kuid vahel läheb nendesse. Muideks, seda kõike ma ei peaks enam rääkima. Teile endale peaks huvi pakkuma teda lahti mõtestada, muidu ei ole mõtet ka raamatut lugeda.

- Andrei Kolesnikov, "Menja Putin videl", "Ja Putina videl" eessõna kokkuvõte


10 August, 2010

Reitinguid langetav tulekahju

Venemaa metsatulekahjud on arvestatavalt maksma läinud nii poliitilises kui ka majanduslikkus mõttes.

Ühelt poolt on Kommersanti hinnangul praeguseks mitu nädalat lõõmanud tulekahju tagajärjel tekkinud kahjude kogusummaks 15 miljardit dollarit, mis on umbes 1% riigi SKPst. Samas on tõelised tagajärjed avaldumas alles 3. kvartalis kui hakkab viljalõikamise hooaeg. Lisainfo: http://en.rian.ru/business/20100810/160138642.html

Teiselt poolt on kolme erineva uuringufirma küsitluse tulemusel näha ka reitingute langust juhtiva poliittandemi populaarsuses. Public Opinion Foundationi andmetel on president Dmitri Medvedevi toetus langenud suvakuude mõjul 62%lt 52%le ja peaminister Vladimir Putini toetus langenud 53%lt 47%le. Kuigi Kremlis ollakse väidetavasti natuke närvilised, ei maksa sellest muidugi kaugeleulatuvaid järeldusi teha...
Lisainfo: http://en.rian.ru/russia/20100810/160141489.html

08 August, 2010

Suits Moskva kohal

Venemaal ei ole endiselt suudetud kontrolli alla saada üle 500 000 hektari alasel piirkonnal möllavaid metsatulekahjusid. Moskvas on nähtavus kuni 100 meetrit ja edasi on lükatud ligi 60 lendu.




Sõjajumal Viktor But


Ilmselt on enamus näinud filmi „Lord of War“, peaosas Nicolas Cagega. Filmi prototüübiks aga on Viktor But, kes ootab hetkel Taimaal oma karistust. Või õigeksmõistmist. Enne kui lühike kokkuvõte tema naise Alla Buti intervjuust ajakirjas Star, natuke taustast.

Viktor But sündis 1967 aastal Dushanbes, Tadjikistanis ja lõpetas Moskva militaarinsituudi võõrkeelte erialal. 1991. Aastal asutas ta oma õhutarnspordi ettevõtte, et transportida kaupasid Aafrikasse. 90ndatel mainiti teda korduvalt USA eri ametite toimikutes seoses illegaalse relvaäriga. 2005. Aastal pane USA valitsus aresti kogu Buti varale, kommenteerides, et But toetas läbi oma suurima lennukite arvuga lennuväe relvadega USA vaenulikke riike nagu Angola, Libeeria, Kongo, Ruanda ja mitmed muud. 8. märtsil 2008 aastal arreteeriti But Bangokis ja aasta hiljem mõisteti süüdistuste puudumsiel õigeks USA valitsus esitas apellatsioonikaebuse ja veel on aasta õigus Buti kinnipidada ja esitada kas õigeks mõistev otsus või halvimal juhul eluaegne vanglakristus.

Pikem jutt: http://en.novayagazeta.ru/data/2008/17/00.html

Eelmisel nädalal avaldas ajakiri Star intervjuu Viktor Buti abikaasa, 46-aastase Alla Butiga, kes usub, et mees oli tõesti vaid tavaline ärimees, kes sattus USA poliitika ohvriks.

Star kohtub Alla Butiga Moskva Domodedovo lennujaamas, kus Alla ootab väljalendu Taisse. Sinna suundub ta mõneks pikaks kuuks, et kohtuda kord päevas 20. minuti võrra oma abikaasaga.

Star: 2005. Aastal ilmus film „Sõjajumal“, mille prototüübiks oli väidetavalt Viktor But. Kas te olete näinud seda filmi ja mis te sellest arvate?

Alla But (AB): Vaatasin keskpaigani, rohkem ei suutnud. Viktoriga ei ole sellel filmil mitte mingit pistmist. Peale filmi ilmumist ütles Viktor intervjuus Russia Todayle, et tunneb kaasa Cagele kuna tema roll on üsna tobe ja film on halb. Samuti oli Viktor väsinud, et teda pidevalt „sõjajumalaks“ ja „surmakaupmeheks“ kutsuti. Ta on legaalne ärimees ja sellepärast soovib, et ta süüdistused objektiivselt läbi vaadataks.

Star: Samas väidab USA valitsus, et just tänu teie abikaasale olid nii Angola partisaniliikumine, Togo, Rwanda, Libeeria, Sierra Leone, Afganistani, Al Quaeda, Talibani ja tsheseeni terroristid hästi relvastatud. 2006.a. nimetas George Bush Viktor Buti oma isiklikuks vaenlaseks.

AB: Me lugesime seda intervjuud. Mina olin shokis, aga Viktor ütles kibeda irooniaga, „tuleb välja, et Bin Laden sobib mulle nüüd ainult sekretäriks“. Ma ei usu, et Bushil oli mingeid isiklikke arveid õiendada Viktoriga. USAs lähenes valimiskampaaniate aeg ja Bushil oli väga tähtis tähistada järgmist võitu võitsluses terrorismiga. Bin Laden osutus kättesaamatuks, aga kedagi oli vaja trellide taha panna. Ja selleks pahalseks määrati mu mees. Kui Viktor sattus lõksu, tõusid kohe ka Bushi reitingud. Selleks kogu see aktsioon ju ette võetigi.

Star: 1991. aastal hakkas Viktor tegelema lennundusäriga ja asutas oma ettevõtte, mis töötas LAVis ja Angolas. Räägitakse, et ta teenis miljardeid..

AB: Jama kirjutatakse. Kust võisid Viktoril olla miljardid?

Star: Räägitakse, et tal oli 60 isiklikku lennukit...

AB: Parimatel aegadel oli Viktori ettevõttel koos helikopteritega 20 lennumasinat. Ta vedas olmetehnikat, tapeeti, toiduaineid.

Star: Räägitakse, et peale tsiviilvedude tegeles ta ka relvade tarnimisega terroristidele ja suurimad Aafrika maade juhid maksid talle teemandites...

AB: Minu mehest tehti maailma halva kehastus. Uskuge mind, keesi ei tasunud Viktorile teemandites. Kõik süüdistused on võltsitud ja mingi absurd.

Star: Mis annab teile aluse uskuda, et teie mees on süütu?

AB: Kui me aastal 2001 kolisime Angolast tagasi Moskvasse, ei olnud mu mehel peaaegu mitte midagi, ta aeti pankrotti ja turult minema.

Star: Millest te praegu elate?

AB: Elan mehe venna, Sergei, rahast. Varem tegelesin riiete disainimisega, mul oli palju kliente Moskvas. Nüüd on äri kinni.

Fotol Alla But.


05 August, 2010

Galerii: Venemaa põleb (uuendatud 6.8.)

Venemaal on viies regioonis kuulutatud eriolukord kuna nüüdseks juba ligi 500 000 hektarit katvaid metsatulekahjusid ei ole õnnestunud ohjeldada. Tulekahjudes on hukkunud 50 inimest ja maha on põlenud ligi 2000 maja. Peamised tulekolded asuvad Nizhegorodskaja ja Voronezhkaja piirkonnas, kuid ka Moskva on mattunud suitsu.

Eriolukorra tõttu on oma puhkuse katkestanud ka president Dmitri Medvedev, kellel oli plaanis puhkusel Bocharov Rucheil tegeleda joogaga ja püüda kala peaminister Vladimir Putiniga. Peaminister on asunud isiklikult olukorda lahendama ja on lubanud, et talveks on kõik maha põlenud majad uuesti püsti.

Pildid Boston Globest:













 
Minu Venemaa Copyright © 2009 Blogger Template Designed by Bie Blogger Template